TALO juhatuse esimehe Toivo Roosimaa sõnavõtt

Tere tulemast!

Ajalooürikutest leiab ütluse: kui tuppa tuled ja oled teretanud, siis ära seisa mitte kui oleks keeletu, vaid ütle seda, mis sul südamel on.

Oleme tulnud siia Toompeale selleks, et rääkida tehtust ja tegemata jätmistest ning öelda hingelt, mis tänases ühiskonnas meid rahutuks teeb.

TALO on järjekindlalt rohkem kui kümme aastat taotlenud selgepiirilise palgapoliitika loomist, et tõsta oma liikmete palka tasemele, mis võimaldab väärikat äraelamist. Taasiseseisvumise alguses kokkulepitud palgapoliitika on tänaseks hägustunud ning puudub tööturu osapooltele arusaadav palgasüsteem. See valupunkt puudutab kõiki palgaläbirääkijaid. Viimased kolm aastat oleme järjekindlalt nõudnud riigi, omavalitsuste, avalik- ja eraõiguslike tööandjate volitatud esindajate osalemist palgaläbirääkimistel. Lähtume põhimõttest, et läbi sotsiaaldialoogi ja kollektiivlepinguliste töösuhete on kõige lühem tee eduka ja toimiva riigini.

Ilma mängureegliteta ja teatud käitumisnorme arvestamata ei saa eksisteerida ükski klubi või selts, rääkimata ühiskonnast või riigist. Avalikkuses on tuhandeid kordi räägitud asjadest, mis on olemise muutnud lihtsalt talumatuks. Sõnad on jäänud sõnadeks ja midagi perspektiivset ühiskonna tasakaalustatud arengu tagamiseks ei ole ette võetud.

Kõigil tasanditel tunnetatakse hariduse-, kultuuri-, teaduse- ja tervishoiuvaldkonna alarahastamist. TALO on välja pakkunud küllaltki reaalseid lahendeid, mis aitaks kaasa jätkusuutlikule arengule. Meie poolt pakutut pole läbirääkimiste teemaks võetud ega lepinguvääriliseks arvatud.

TALO põhinõudmine on: kõrgharidusega töötajale, kes töötab kõrgharidust nõudval ametikohal peab olema tagatud vähemalt vabariigi keskmine palk. Selline nõue on sisse kirjutatud TALO ja Vabariigi Valitsuse vahel 2000. ja 2001. aastatel allakirjutatud palgakokkulepetesse. Viidatud põhimõttest ei ole sõnades loobunud ükski tööandjaid ja omanikke esindav läbirääkimiste delegatsioon, küll aga on sellest loobutud tegudes. Kõrgharidusega töötaja palga alammäärast sõltuvad ka kõigi teiste ametikohtade palgad. See tähendab, et alates keskharidusega töötajast kuni ülikooli professorini on palga alammäärad sõltuvad otseselt ühest numbrist, s.o Eesti Vabariigi keskmisest palgast. Palgaläbirääkimised ei seisne üksnes numbrites kokkuleppimises, vaid tuleb näha ka hariduses, teaduses, kultuuris ja teistes valdkondades toimuvaid protsesse. Tänaseks oleme jõudnud seisu, kus lammutame juba loodud alustugesid. See viib alla teadmiste edastamise taseme, laste iseseisva mõtlemise ja analüüsi arendamise. Hea haridus on aluseks eneseteadvusele, mis kaitseb meid madala profiiliga masskultuuri eest, hoiab Eesti kultuuri ja säilitab eetilisi väärtusi. On ütlematagi selge: kui töötajate majandusraskused madala töötasu näol ületavad tööl tekkinud mured, ei tule korralikust ning sisulisest töötegemisest mingeid arvestatavaid tulemusi. Samuti puudutab see valusalt kultuuri tarbimist, laste õpetamist nii koolis, kutsekoolis kui kõrgkoolis. Riigijuhid, tuletame Teile meelde tõsiasja, et meie tänased õpilased on meie riigi järjepidevuse kandjad. Neist saavad tulevased liidrid ja riigijuhid. Nii nagu me neid täna õpetame ja oleme eeskujuks, kas aususe, valetamise või lugupidamatusega, selline on meie riik ka tulevikus. Säilitagem siis meie lastele eeskuju, mille pärast tulevikus ei ole vaja häbi tunda.

Tänases Eestis on kõrgharidusega õpetaja ja kultuuritöötaja palga alammäär 5400 krooni kuus. Ja sedagi ainult riigihallatavates asutustes. Omavalitsuste halduses olevates laste- ja kultuuriasutustes saavad samalaadse töö tegijad 2-3 korda madalamat palka. Nendele esitatavad kvalifikatsiooni- ja muud töönõuded on aga ühesugused. Riigikogus vastuvõetud koolieelse lasteasutuse seaduse muudatus nendes töötavatele õpetajatele palga alammäärade mittekehtestamiseks halvendab nende olukorda veelgi. Enamuses Euroopa riikides austatakse siiski võrdse kohtlemise põhimõtet ka palgamaksmisel – võrdse töö eest põhjendatud ja õiglane palk.

Kasvataja, õpetaja, õppejõu, teadlase, näitleja, kultuuritöötaja ja tippspetsialisti tööta ei saa Eesti riik püsida ega areneda. Nende inimeste töö tähendab uue põlvkonna kasvatamist, neile teadmiste edastamist, mõtlemisvõime arendamist, kaasaja nõuetele vastava ülikoolihariduse püsimist, riikliku ja rahvusvahelise tähtsusega teadusuuringuid, Eesti kultuuri püsimist üldse ja veel palju olulist, mis siin nimetamata jäi.

TALO on Vabariigi Valitsust käsitlenud kui võrdväärset ja lugupeetud partnerit. Kuid kas meile on vastatud samaga?

Täna toimuv streik ei ole olnud meie kinnisideeks ega eesmärgiks. TALO eesmärk on saavutada riigi juhtkonna mõistmine, et ka ennast välismaailmale kui haritud ja kiiresti arenevat riiki reklaamiva Eesti palgapoliitika saab olla haridust ja haritud inimeste tööd austav.