TALO hoiatusstreik

TALO üleriigiline tunniajane hoiatusstreik

1998. aastaks
jäi töötasuvahendite ja toetussummade kokkulepe sõlmimata, kuna ei arvestatud
TALO nõudmisega tõsta kõrgharidusega spetsialisti miinimumpalk 3745 kroonini
kuus.

10. novembril
1997. aastal allkirjastasid sotsiaalminister Tiiu Aro ja TALO juhatuse esimees
Toivo Roosimaa lahkarvamuste protokolli 1998. aasta läbirääkimiste kohta.

Kuna ka
1997. aastal jäi Vabariigi Valitsuse ja TALO kokkulepe töötasustamise tingimuste
kohta täitmata, võttis TALO üldkogu vastu otsuse korraldada hoiatusstreik.
Üldkogu esitas nõudmise, et TALO liikmeskonnale eraldataks riigieelarvest
täiendavad töötasuvahendid ja toetussummad, samuti nõuti perspektiivse
palgapoliitika aluste väljatöötamist kultuuri-, haridus- ja teadustöötajate
töötasustamise osas, eesmärgiga likvideerida haritlaste palkade mahajäämus
elukalliduse tõusust.

27. novembril
1997. aastal toimus TALO poolt korraldatud tunniajane hoiatusstreik, millest
võttis osa 16 178 töötajat 595st asutusest. Streik õnnestus täielikult ja
osalejate arv ületas prognoositu.

Streigis
osalesid lasteaedade, üldhariduskoolide, kõrgkoolide, teadusasutuste,
kultuuriasutuste ning teatrite töötajad. Kaheksas teatris algasid etendused 15
minutit hiljem, enne etenduse algust loeti ette teatritegijate pöördumine
valitsusele.
Lisaks esitasid nende asutuste töötajad, kus hoiatusstreiki ei korraldatud, oma
nõudmised pöördumiste ja avaldustena valitsemisorganitele.

Peale hoiatusstreiki lisas Riigikogu
riigieelarvesse täiendavad vahendid, kuid need ei olnud piisavad TALO
liikmesliitude nõudmiste täitmiseks.

02. aprillil 1998. aastal lõpetati
riikliku lepitaja vahendusel toimunud perspektiivituks kujunenud läbirääkimised.