Universitas

Õnnitleme Universitas-e liikmeskonda saabuva Vabariigi 100. aastapäeva puhul.

Vladimir Viies

Universitase juhatuse esimees

Haridus- ja Teadusministeerium alustas 2016.a. suvel kõrgharidusseadustiku kaasajastamise ettevalmistamist. Ülaltoodu elluviimiseks  moodustati neli töörühma.

1.Kõrgharidusseadustiku kaasajastamise juhtrühm;

Juhtrühma ülesanneteks on visioon, kaasajastamise eesmärgid. Kõrgharidusseadustiku koosseis, osapoolte õigused ja kohustused. Kõrgkoolide vastutus ja tegevusvaldkonnad.

2.Kõrgkoolide ülesannete ja juhtimise töörühm;

Kõrgkoolide tüübid, definitsioonid ja missioon. Kõrgkoolide juhtorganid, nende ülesanded. Tööandjate kaasamine, innovatsiooni toetamine. Kõrgkoolide alusdokumendid. Liikmeskond.

3.Õppekorralduse töörühm;

Rakenduskõrghariduseõppes bakalaureusekraadi andmine. 5. taseme kutseõppe (sub-bachelor) õppekavad. Ühisõppekavade regulatsioon. Praktika korraldus. VÕTA rakendamine. Õppekeel, ainepunktid, nominaalkestus, akadeemiline puhkus. Kvaliteedi hindamine.

4.Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse ning kõrgharidusseadustiku seoste töörühm;

Kattuvate regulatsioonide tuvastamine. Õppe- ja teadusvaldkonnad – seosed kvaliteedi hindamisel. Ametikohtade võrreldavus, kvalifikatsiooninõuded.  Erinevate sektorite ( õpe, teadus, erasektor ) vahel liikumine. Terminoloogia ühtlustamine.

Juhtrühma töö on esialgu kavandatud kuni eelnõu valmimiseni. Teiste töörühmadega on plaanis töötada kuni 2017.a. kevadeni, millal on kavandatud eelnõu väljatöötamiskavatsuse valmimine.

Töörühmade koosseisus osalevad ka Universitas-e liikmed. Juhrühmas töötab Universitase juhatuse esimees  Vladimir Viies. Juhtrühm on pidanud kaks koosolekut ( 02.12.2016.a. ja 27.01.2017a.)

Teises töörühmas löövad kaasa Universitase juhatuse aseesimees Marina Haldna EMÜ ZBI Ametiühingust ja Arvo Mere Universitas-e üldkogu delegaat. Viimane osales töörühma 19.01.2017.a. koosolekul. Arvo Mere osaleb ka neljandana märgitud töörühma töös.

Kolmanda töörühma töös on esindatud Universitase liige Tallinna Ülikooli Ametiühing, keda esindab Triin Roosalu.

TTÜ AALi ja UNIVERSITASe ühine AVATUD KOOSOLEK. Algus 15.00 U04-103. Sõna võtavad EAKLi president Peep Peterson, TALO esimees Ago Tuuling, TTÜ personalidirektor Mare Pihel,TLÜ professor Daniele Monticelli, TLÜ dotsent Triin Roosalu, EAKLi noortekomisjoni liikmed jüri Pilm ja Anastassia Enger. Koosoleku juhib Vladimir Viies.

Memorandumi allakirjutamine EAKLiga TALO valvsa pilgu all.

27. augustil 2014 toimus Haridus- ja Teadusministeeriumis teaduspoliitika komisjoni koosolek.

Päevakorras oli Eesti Biokeskuse direktori valimine; komisjonile tutvustati Eesti Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni partnerlustes osalemise strateegilise raamistiku eelnõud, samuti jagati infot teaduse rahastamise töögrupi moodustamisest.

UNIVERSITASe juhatus

Arvamus Gunnar Okki poolt koostatud “Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti” kohta

Arutelud Eesti kõrghariduse- ja teaduse valdkonna arendamise ja kvaliteedi tõstmise üle on vajalikud. Tõenäoliselt ei sea keegi kahtluse alla ka kõrghariduse ja teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ja majandusliku jätkusuutlikkuse suurendamise vajadust.

Antud teemale on püütud lahendusi leida alates taasiseseisvumise algusest, kuid asjalikele aruteludele ei ole järgnenud häid ja toimivaid tulemusi. Iga uus ametisse astunud haridusminister algatas kõrghariduses ja teaduses järgmise reformi, ilma et eelnevaid oleks suudetud tegelikkuses alustada või veel vähem, lõpule viia. Nendel reformidel on aga üks ühine nimetaja – tegemata on jäetud põhjalik majanduslik analüüs, samuti analüüs pikemas perspektiivis erialase koolituse vajaduse kohta.

Raportis antakse taas soovitus kõrgkoolide ja teadusasutuste võrgu ümber kujundamiseks – tulevikus peaks jääma Eestisse kolm ülikooli ning nendega liidetud erinevad rakenduskõrgkoolid ja teadusasutused. Ja seda tehakse jälle sisulise ja põhjendatud analüüsita. Iga liitmine peab olema põhjendatud, ka siis kui raport kujutab endast omalaadset eksperthinnangut. Teisest küljest ei pruugi erinevate tegevusvaldkondade, eesmärkide ja ülesannetega kõrgkoolide ja teadusasutuste meelevaldne ühendamine (nt muusika vs tervishoid) anda positiivset efekti ning võib viia hoopis ebapädevate juhtimisotsusteni. Ühtlasi ei peaks liitma väikseid, kuid iseseisvaid ja tulemuslikke teadustöid teostavaid uurimisgruppe (nt Eesti Keele Instituut) suurte asutuste juurde.

Kui ühelt poolt antakse soovitus konsolideerida kõrgkoolide ja teadusasutuste võrk, siis teiselt poolt tehakse ettepanek sisuliselt nelja uue ettevõtte moodustamiseks. Kas see on majanduslikult põhjendatav ja jätkusuutlik?

Oleme seisukohal, et sellist reformi Eesti kõrghariduses ja teaduses ei ole vajadust teha seni, kuni pole läbi viidud põhjalikke uuringuid ja analüüse selle kohta, mis on hetkel toimivas süsteemis hästi, mis halvasti ning, mis on takistuseks meie riigi edasisele arengule. Samuti peaks välja tooma, mis muutub õppe- ja teadustöös reformiga paremaks ning millist majanduslikku efekti soovitakse saavutada. Alles siis saab hakata arutlema muudatuste vajalikkuse üle. Hoolimata sellest, et eelmisest haridusreformist pole veel õieti toibutud ja võib-olla pole suudetud ka kõike vajalikku lõpule viia, antakse juba soovitusi uue algatamiseks. Seega, alustame järjekordse, üha süveneva segaduse tekitamisega. Samas tuuakse raportis välja, et muudatuste tulemusi saab objektiivselt hinnata kõige varem kümne aasta pärast. Sel juhul, kas meil siis veel on mida hinnata?

Mõneti kummastav oli lugeda soovitust hinnata Eesti ülikoolide õpetamise ja teadusasutuste teadustöö kvaliteedi vastavust tänapäevastele standarditele. Kas praegu toimivas süsteemis hariduse kohustuslik kvaliteedihindamine ning teadus- ja arendustegevuse evalveerimine ei täida juba seda ülesannet?

Oleme kategooriliselt vastu emakeelse õppe väljatõrjumisele kõrgkoolidest, samuti tasulise õppe sisseviimisele Eesti üliõpilastele. Ka ei peaks ära kaotama kõiki nn dubleerivaid õppekavasid – sel juhul muutuks haridus valdkonniti ühetaoliseks, kaovad valikuvõimalused ning õppekvaliteet võib konkurentsi puudumisel halveneda. Kaotajaks jäävad nii üliõpilased, kui ka pisut kaugemale mõeldes – ettevõtted. Lisaks on vastuvõetavate üliõpilaste arvu planeerimine ainult erialase töö saamise ja töötasu suuruse järgi ilmselgelt liiga pealiskaudne.

Raportis on tippülikoolide edukuse tegurina välja toodud kombinatsioon nende vabadusest, autonoomiast ja professionaalsest juhtimisest. Kui Eestis soovitakse saavutada ülikoolide kõrgemat taset, kas siis ei peaks edaspidi vältima akadeemilisse keskkonda sobimatut juhtimise politiseerimist kuratooriumide kaudu?

Igasuguste reformide ja tegevussuundade koostamisel loetakse muuhulgas üles õppejõudude ja teadurite kohustused, vajalikud oskused ja neile esitatavad nõuded. Samas unustatakse täielikult ära akadeemilise kogukonna sotsiaalsed küsimused – töötasud, töötingimused jms. Ka nimetatud teemad vajavad reformide plaanimise käigus enam käsitlemist ja lahendamist.

Leiame, et antud raportis kajastatud tegevussuunad nõuavad laiemat ühiskondlikku diskussiooni ning nendega seotud asutuste arvamustega arvestamist. Selliseid radikaalseid reforme ei peaks läbi viima nn ülevalt-alla otsustega.

UNIVERSITASe juhatus

ETUCE (European Trade Union Committee for Education) on avaldanud kaks uut uuringuraportit hariduse finantseerimise, õpetajate töötingimuste ning ametiühingute tegevuse, sotsiaaldialoogi ja kollektiivlepingute läbirääkimiste olukorra kohta Euroopa riikides. Need hetkeolukorra ulatuslikud uuringud ühendavad kaheksa aastat kestnud majanduskriisi tagajärjed ja haridussüsteemi riigieelarveliste vahendite konsolideerimise meetmed, õpetajate töötingimused, õpetajate ametiühingute rolli ning sotsiaaldialoogi ja kollektiivlepingute läbirääkimiste peamised trendid.

Uuringud näitavad, et:

– kokkuhoiuprogrammide mõju ei ole veel möödas ning haridusvaldkonna eelarved on jätkuvalt surve all. See mõjutab nii haridustöötajate töötasusid ja toetusi, töötingimusi kui ka ametialaste oskuste täiendamise kättesaadavust ja kvaliteeti.

– riiklikud hariduse- ja koolitussüsteemide reformid on toimunud kõikjal Euroopas ning need on selgelt ühenduses hariduse rahastamise vähenemisega, see on aga kaasa toonud privatiseerimise suurenemise.

– kuigi Euroopa Majandusühenduse riigid on kogenud erarahastamisel olevate haridusasutuste arvu kasvu (eriti eelkooliealiste lasteasutuste ning kõrghariduse osas), on Lääne-Euroopa riikides peamiselt siiski levinud riiklikult toetatud haridusasutused.

– globaalsed korporatsioonid/konsultatsioonifirmad, mis mõjutavad hariduspoliitikat ja haridussektori toodete pakkumist ja/või õpetamist, on Euroopas hetkel enamuses.

– sotsiaaldialoogi osas teeb murelikuks, et otsused, mis mõjutavad õpetajaid ja kooli kogukonda, võetakse vastu sotsiaalpartneritega konsulteerimata, eriti kui see puudutab haridus- ja koolitussüsteemide reforme ning kutsealaseid küsimusi.

Uuringutega saab tutvuda siin:

Kesk- ja Ida-Euroopa riikide uuringuraport 2016

Lääne-Euroopa riikide uuringuraport 2016

UNIVERSITASe juhatus