Pankurid maksavad solidaarselt dividende, päästjate palk on solidaarselt külmutatud, väikesepalgalised tasuvad solidaarselt maksusid. Kas õpetajaid aitab vaid streik?
Õpetajate puuduse leevendamiseks on tarvis, et õpetaja saab vähemalt Eesti keskmist palka. Õpetajate puudus Eestis on suur – Arenguseire Keskuse värske raport tõdeb õpetajate enneolematut töölt lahkumist. Eestis lahkub töölt kolmandik alustavatest õpetajatest esimese kolme tööaasta jooksul. Sellest enamgi lahkujaid on kogenud õpetajate seas – 2021/22. õppeaastal lahkunutest moodustavad 30% vanuses 40–59 ehk tõenäoliselt oma karjääri keskpaigas olevad vilunud õpetajad. Enne valimisi lubati õpetajatele Eesti keskmist palka ja et seda riigieelarves kahjuks ette ei nähta, on õhus õpetajate streik.
Eestis on aastal 2021 sõlmitud Hariduslepe – Ühiskondlik kokkulepe Eesti hariduse arengu ja jätkusuutlikkuse kindlustamiseks, ja selle täitmisele asumine on riigimehelik.
Haridusleppe sõlmiseid õpetajate, õppejõudude, teadlaste, üliõpilaste ja õpilaste esindusorganisatsioonid aastal 2021. Haridusleppes on toodud välja 5 Eesti haridussüsteemi valupunkti ja lahendust neile.. Haridusleppe sõlminud esindusorganisatsioonid peavad ainuvõimalikuks käsitleda Eesei haridussüsteemi tervikuna.
Haridusleppe põhiline sisu on see, et 1) nii kõrghariduse riigipoolse rahastamine kui ka üldhariduse õpetajate palgafondi rahastamine on vähemalt 1,5% SKPst; 2) tasuta eestikeelne kõrgharidus; 3) riigipoolse rahastuse suurenemine peab tagama kõikidele haridusvaldkonna töötajatele motiveerivad töötingimused, kaasa arvatud ametikoha- ja palgastabiilsuse.
Haridusleppega liitusid Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Erakond Eestimaa Rohelised. Praegu on teiste erakondade allkiri sellel puudu. Riigieelarve kõnelustel tuli koalitsioon välja hoopis kummaliste ettepanekutega. Nimelt kavatseti taganeda isegi Eesti ülikoolidega sõlmitud kokkuleppest, milles riik lubas arvestada kõrghariduse rahastuse kasvuga 15% aastas, et likvideerida paljude aastatega tekkinud mahajäämus.
- aastal olid valitsussektori kõrghariduskulud suurusjärgus 1,1% SKPst. Aastal 2013 investeeriti kõrgharidusse 1,4% SKPst ja tasuta kõrghariduse reformi eel 1,6%.
Üliõpilase kohta on Eesti hariduskulud 65% EL keskmisest. Võrreldes sarnaste süsteemidega, kus riik pakub tasemeõpet suurele osale üliõpilastele õppemaksuta ning kus teadussüsteem tugineb suuresti ülikoolidele, investeerime kõrgharidusse oluliselt vähem ka osakaaluna SKPst (meist investeerivad vähem vaid Küpros ja Kreeka).
Põhjamaade targema majanduseni viib Eestit ainult üks tee, mis käib teaduse ja hariduse kaudu. Teadus- ja arendustegevusele kulutavad Soome ja Rootsi inimese kohta üle 350€ aastas, Eesti aga kõigest 150€. Soomes ja Rootsis kulutatakse riigieelarvest kõrgharidusele 1,5% ja 1,3%, Eestis aga kõigest 1,1% SKP-st – osakaal, mis on aastatega ainult vähenenud.
Valitsusel oli, vaatamata esialgsetele kärpeplaanidele, siiski piisavalt tulevikku vaatavat riigimehelikku pilku ja kõrghariduse rahastamist ei vähendatud. Täname Eesti Vabariigi Valitsust selle eest. See on kindlasti leevendus Eesti ülikoolide akadeemiliste töötajate töökoha- ja palgakindlusele ning projektisõltuvuse vähendamisele, olles sammuks edasi liikumisel eesmärgi poole, et kõrghariduse rahastamise osakaal on vähemalt 1,5% SKP-st.
Samas on üldharidus Haridusleppe teise osapoolena jäänud piisava tähelepanuta. Eesti ligi 30 000 õpetajat esindava Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhi Reemo Voltri sõnul ei oleks olukord üldse tohtinud streigivõimaluseni jõuda, sest õpetajate madal töötasu seab ohtu Eesti riigi põhilised funktsioonid ning on arusaamatu, et valitsus hariduskriisi niimoodi ignoreerib. „Tööandjad räägivad aastaid, et õpetajate madal palk on toonud kaasa inseneride põua, mistõttu on eestlaste sissetulekud väikesed ja riigi maksutulust miljard puudu. Eesti koolidest on juba praegu puudu tuhandeid kvalifitseeritud õpetajaid. Hariduskriis on üle kasvamas ühiskonna kriisiks,“ sõnas Voltri. Reemo Voltri sõnutsi on eesmärk sõlmida kollektiivleping, mis garanteerib õpetajate palga normaliseerumise järjepidevalt järgneva nelja aasta jooksul nii, et õpetaja saab vähemalt Eesti keskmist palka.
Euroopa Liidu riikides, seega ka Eestis, seisab ees töötasu alammäära direktiivi ülevõtmine. Direktiiv ülevõtmise raames tuleb koostada sotsiaaldialoogi edendamise tegevuskava ja edendada Eestis oluliselt kollektiivlepingutega kaetust, milles Eesti on praegu EL riikides viimane – vaid 19% Eesti töötajatest on kaetud kollektiivlepinguga.
On väga hästi, et Eestis on järgmiseks aastaks kokku lepitud miinimumpalga oluline tõus. See on tähtis samm ühiskondliku ebavõrdsuse vähendamiseks. Üleriigilist kollektiivlepingut on tarvis ka kõrgharidussektoris, et tagada akadeemilistele töötajatele töökoha- ja palgakindlus ja stabiilne kuupalk, millest praegu ollakse Eesti ülikoolides tänu projektisõltuvusele väga kaugel.
Ootame edasisi samme Haridusleppe jõustamiseks Eestis, sest kvaliteetne, kättesaadav ja stabiilselt rahastatud haridus on Eesti inimeste heaolu ja ühiskonna kestlikkuse jaoks strateegiliselt määrava tähtsusega ning seda põhimõtet toetab ka president Alar Karis.
Soovime Eesti tasakaalustatud arengut Eesti inimeste heaolu ja ühiskonna kestlikkuse nimel. Akadeemilised ametiühingud kui kõrgharidustöötajate esindajad on 26. oktoobril Toompeal, et koos teiste töötajaid esindavate organisatsioonidega viia see sõnum otsustajateni.
