Tegevussuunad

Vastu võetud UNIVERSITASe

üldkogu koosoleku otsusega nr. 1

  1. mail 2015. aastal Tallinnas

 

Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühenduse UNIVERSITAS

tegevussuunad  aastateks 2015 – 2019

 

UNIVERSITASe tegevussuunad lähtuvad oma liikmete ning kõigi töötajate õiguste ja huvide esindamise ja kaitsmise põhimõtetest.

Sotsiaalsuse mõiste käsitlemisel Eestis lähtume eelkõige isiksusekesksest, isikuvabadust austavast ühiskonnakäsitlusest.

Ühistegevuse kaudu luuakse oma liikmete töö- ja kutsealaste, majanduslike, sotsiaalsete ja nendest tulenevate poliitiliste õiguste kaitseks toimiv ja turvaline, sotsiaalsel dialoogil, informeerimisel ja konsulteerimisel põhinev koostöösüsteem seadusandja, valitsemis- ja täitevorganite, majandusstruktuuride ja tööandjate ühenduste, parteide jt kolmanda sektori liikumistega.

 

Selle saavutamiseks UNIVERSITAS:

  • juhindub Eesti Vabariigi põhiseadusest ja teistest seadustest;
  • juhindub Eesti Vabariigis kehtivatest rahvusvahelistest õigusaktidest;
  • lähtub Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalsuhteid reguleerivatest õigusnõuetest;
  • arvestab Euroopa Sotsiaalharta ning Euroopa Põhiõigusteharta nõudeid;
  • juhindub ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni printsiipidest;
  • tugineb EI, ETUCi ja teiste rahvusvaheliselt aktsepteeritud vabade ametiühingute- ja kutseliitude ning ILO üldtunnustatud eesmärkidele ja tegutsemispõhimõtetele.

 

UNIVERSITASe tegevussuunad:

  1. Liikmeskonna ja töötajate õiguste ning huvide kaitsmine ja esindamine, sotsiaaldialoog, sotsiaalpartnerlus:
  2. osaleda vajadusel töösuhete ning sotsiaalsete tagatiste läbirääkimistel Vabariigi Valitsuse ning tööandjate ühendustega;
  3. osaleda erinevate läbirääkimiste komisjonide formeerimisel;
  4. läbirääkimiste ühiskondlike ja juriidiliste võimaluste parem ärakasutamine töötajate huvide ja õiguste kaitsmisel;
  5. võimalusel UNIVERSITASe esindajate delegeerimine üleriigilistesse institutsioonidesse (kutsenõukogud, erinevad komisjonid, jms);
  6. osalusdemokraatia, informeerimise, konsulteerimise, sotsiaalse dialoogi reaalse rakendamise põhimõtetest tulenevate koostöövormide töölerakendamine töötajate organisatsioonide tasandil;
  7. kollektiivläbirääkimiste ettevalmistamise korraldamise, kollektiivlepingute sõlmimise ja täitmise kontrollmehhanismide efektiivsuse tõstmine, kollektiivlepingute registri võimaluste kasutamine;
  8. liikmeskonna ja töötajate teavitamine ja koolitamine protestiaktsioonide võimalustest, vajadusel nende ettevalmistamine ning korraldamine;
  9. arendada töiseid kontakte Haridus- ja Teadusministeeriumiga kõrgharidust ja kõrgkoolide ning teadust ja teadus- ja arendusasutuste arengut puudutavate probleemide tõstatamiseks ja operatiivseks lahendamiseks.

 

  1. Koolitus ja väljaõpe:
  2. propageerida elukestva õppimise põhimõtet, aidata kaasa hariduse kvaliteeti ja konkurentsivõimet ühitava mõtteviisi arengule, kvalifikatsioonisüsteemi ja kutsenõustamise kaasaegse süsteemi väljaarendamisele;
  3. palgapoliitikas näha ette hariduse, teadmiste ja oskuste väärtustamist;
  4. aidata kaasa sotsiaal- ja tööturupartnerite ühiste nõudmiste, teadmiste ja arusaamade kujundamisele;
  5. pöörduda tööandjate poole kaasfinantseerimise taotlusega töösuhteid reguleerivate ja kollektiivlepinguid käsitlevate ühisõppuste korraldamiseks;
  6. aidata kaasa liikmeskonna erialase kvalifikatsiooni tõstmise võimaluste loomisele;
  7. osaleda kutsete omistamise ja tunnustamise alaste õigusaktide väljatöötamisel, täiendamisel ja rakendamisel; samuti kutsenõukogude ja kutset omistavate organite moodustamisel ja tegevuses.

 

  1. Majandus- ja tulupoliitika:
  2. UNIVERSITASe liikmesorganisatsioonide liikmete teadmiste ning ühiskondliku potentsiaali senisest ulatuslikum kaasamine riigi majandus-, sotsiaal- ja hariduspoliitika küsimuste lahendamise protsessis. Koostöö arendamine kõigi asjast huvitatud isikute ja institutsioonidega;
  3. vajadusel ja kokkuleppel delegeerida UNIVERSITASe esindajaid ühiskondlikult oluliste küsimuste lahendusi väljatöötavatesse töökomisjonidesse, ekspertgruppidesse, jne;
  4. toetades avatud majanduspoliitikat, nõuda seadusandjalt ja täitevvõimult majandus- ja sotsiaalpoliitika tõhusamat rakendamist elanikkonna kõigi kihtide huvides;
  5. ametiühingud, aidates kaasa turumajanduse arengule, tööturu stabiliseerimisele ning vältides ühiskonna majanduslikust kihistumisest tekkida võivaid vastandumisi, osalevad kaasaegse, avatud palgapoliitika väljatöötamises ning õiglase palga kontseptsiooni rakendamises;
  6. juhinduda töö tootlikkuse, kvaliteedi ja tasuvuse korrelatiivsuse põhimõtetest ning garanteerida selle kaudu nii siseriiklik kui rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline palk;
  7. lähtuda naistele ja meestele võrdse töö eest võrdse palga põhimõttest;
  8. pidada õigeks alampalgamäära ja riigi keskmise palgataseme suhte tõstmist Euroopa riikides põhjendatuks peetavale tasemele.

 

  1. Tööhõive ja töösuhete poliitika, tööohutus ja töötervishoid:
  2. kaasates spetsialiste, käsitleda Eesti demograafilist olukorda ja sellest sõltuvalt tööturu situatsiooni;
  3. osaleda rahvusvahelistes ja lokaalsetes tööhõivemonitooringutes, teha ettepanekuid kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu efektiivsemaks rakendamiseks siseriiklikul ja rahvusvahelisel, avatud tööturul;
  4. aidata kaasa üle-eestilise ühtlase sotsiaal-majandusliku arengu printsiibi rakendamisele;
  5. võimaluste piires aidata kaasa koolituse, täiend- ja ümberõppe ning tööturu vajadusi arvestava süsteemi toimimisele;
  6. nõuda tööandjalt suurema tähelepanu pööramist töötajate tervise- ja tööohutuse küsimustele.

 

  1. Sotsiaalkindlustus, sotsiaalkaitse:
  2. sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalkaitse küsimustes lähtuda Euroopa sotsiaalmudelist, tuginedes Euroopa Sotsiaalharta vastavatele põhimõtetele;
  3. nõuda valitsuselt ja teistel institutsioonidelt Euroopa Sotsiaalharta ja Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeksi nõuete täitmist ning pideva sellealase informatsiooni esitamist avalikkusele;
  4. jätkata emeriiditasudega seonduvate liikmeskonna spetsiifiliste huvide lahendamist;
  5. aidata kaasa ühiskondlikult mõistetava ja majanduslikult põhjendatud abirahade ja toetuste süsteemi korrastamisele.

 

  1. Ametiühingu osalemine õigusloomes ja seaduste järgimise protsessis:
  2. osaleda aktiivse ja võrdväärse partnerina töösuhteid, tööhõivet, töötasu, sotsiaalkindlustust, sotsiaalkaitset, töötingimusi, töökaitset ning teisi töötajaid otseselt puudutavate valdkondade õigusaktide väljatöötamise või nende muutmise protsessis;
  3. taotleda läbi seadusandliku initsiatiivi õigust omavate isikute ja institutsioonide haridus- ja teadusvaldkonna töötajate õigusi tagavate seadusandlike aktide menetlemist ja vastuvõtmist;
  4. soodustada seaduste kaudu tööturu osapoolte ja sotsiaalse dialoogi partnerite võrdsust ning kollektiivlepinguliste suhete arengut;
  5. oma tegevuses lähtuda üldtunnustatud rahvusvahelistest õigusaktidest.

 

  1. Organisatsiooni arendamine:
  2. organisatsiooni arenguperspektiivide väljatöötamine;
  3. liikmelisuse suurendamine;
  4. noorte kaasamine ametiühingute tegevusse;
  5. koostöö arendamine töötajate ühistes huvides ning ühist sisulist lahendust vajavates küsimustes teiste Eestis tegutsevate ametiühinguteliitudega.

 

  1. Teave, avalikud suhted:
  2. lähtuda avaliku teabe seadusest;
  3. reageerida operatiivselt ühiskondlikult tundlikele ja elulistele teemadele, esitades ametiühingute nägemusi, või vajadusel oma eriseisukoht võrreldes teiste sotsiaalpartneritega;
  4. koostada teabematerjale, refereeringuid, ülevaatenimekirju seminaridel, konverentsidel, koolitustel jne, samuti interneti vahendusel saadud või saadavate materjalide ning kõrgharidust ja teadust puudutavate uute seaduste või seadusemuudatuste kohta ning teha antud materjal kättesaadavaks e-posti ja kodulehekülje kaudu.

 

  1. Osalemine poliitikaelus, suhted parteide ja kolmanda sektoriga:
  2. teha huvipakkuvates küsimustes koostööd kõigi ühiskonna struktuuridega, sealhulgas parteidega, säilitades samas poliitilise sõltumatuse. Vajadusel sõlmida koostööleppeid või ühiste huvide protokolle;
  3. oma liikmete ning kõigi töötajate ühiste huvide ja vajaduste realiseerimise nimel teha vajadusel koostööd kõigi ametiühingute- ja kutseliitudega. Koostöö ei tohi takistada poolte erihuvide ja vajaduste realiseerimist.

 

  1. Rahvusvaheline ametiühingualane koostöö:
  2. jätkata koostööd EI-ga (Education International);
  3. teha aktiivset koostööd eelkõige Soome AKAVA, Rootsi SACO, jt keskorganisatsioonide juures asuvate kõrgkoolide ja teadusasutuste organisatsioonidega ning ühiste huvide ilmnemisel ka teiste Euroopa maade samalaadsete ametiühingute organisatsioonidega;
  4. välissuhtluse üheks põhieesmärgiks on saada võimalike ametiühingualaste koolitusprogrammide maaletoomist või meie esindajate osalemist väliskoolitustel, seminaridel, jne;
  5. analüüsida nii siseriiklikke kui Euroopa Liidu probleeme, pakkuda välja omapoolseid lahendusi, seisukohtade kujundamisel tugineda võimalikult suurele osalejate ringile;
  6. toetada paindlikumat ja aktiivsemat sotsiaal- ja tööturupoliitikat, pöörata suuremat tähelepanu elukestvale õppele kui vajalikule meetmele tööhõive suurendamisel ning rõhutada sotsiaaldialoogi tähtsust edukate tööhõivemeetmete efektiivsel rakendamisel;
  7. toetada Euroopa Liidu hariduspoliitika peamisi eemärke: tingimuste loomist teadmistepõhisele majandusele üleminekuks ning inimkapitali arendamist konkurentsivõimelise tööturu toetamiseks; pidada oluliseks ühtse haridusruumi loomist Euroopa Liidus, mis aitab kaasa tööjõu konkurentsivõime ja paindlikkuse tõstmisele;
  8. toetada algatusi, mis on suunatud rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise teadus- ja arendustegevuse, inimressursi ja infrastruktuuri väljaarendamisele.

 

  1. UNIVERSITASe majandamine:
  2. viia liikmemaksu suurus korrelatsiooni täitmist vajavate ülesannete mahuga;
  3. taotleda tööandjate osalusfinantseerimist ühist huvi pakkuvate koolituste finantseerimisel.

 

Vajaduse korral moodustatakse UNIVERSITASe tegevuse arendamiseks kas ühekordsete või pidevate funktsioonide täitmiseks komisjone, töögruppe, ekspertide nõukogusid, jne.
2015. – 2019. aasta UNIVERSITASe tegevussuundade alusel töötab juhatus välja ja kinnitab iga-aastased tööplaanid.