Rahvusvaheline seminar Differentiation and integration of teaching in the context of the internationalization of the student body 11-12-01-2018

      Rahvusvaheline seminar Differentiation and integration of teaching in the context of the internationalization of the student body 11-12-01-2018 kommenteerimine on välja lülitatud

seminari Pildid

SUsanFlockenTallinn 12.01.2018p

Seminar 12. jaanuar 2018 Mere

Integrated Engineering2018

01 SF Tallinn MIGRATION (002)

12.12.2018+VIIMANE+agenda+

77Estonian_RD-HE-staff_satisfaction_polls2013and2017_ver2ENG

Roosalu_Expectations and Reality of Foreign Students_12.01.18

Tallinn_12.01.2018_stefenhagena_latviaStudent General presentation

UNIVERSITASE 12.01.2018.a. Üldkogu

      UNIVERSITASE 12.01.2018.a. Üldkogu kommenteerimine on välja lülitatud

 

PÄEVAKORD:

1. Juhatuse aruanne 2017.a. tegevuse kohta. Vladimir Viies;

2. Majandusaasta ja revisjonikmisjoni aruannete kinnitamine. Voldemar Trumm ja Svetlana              Ester;

3. 2018.a. eelarve arutelu ja kinnitamine. Voldemar Trumm;

4. Kõrghariduse seaduse kaasajastamine. Vladimir Viies;

5.UNIVERSITASE  sise ja välissuhted. Vladimir Viies;

6. Koosolekul kerkinud küsimuste arutelu.

Vabariigi aastapäev

      Vabariigi aastapäev kommenteerimine on välja lülitatud

Õnnitleme Universitas-e liikmeskonda saabuva Vabariigi 100. aastapäeva puhul.

Vladimir Viies

Universitase juhatuse esimees

Kõrgharidusseadustiku kaasajastamise ettevalmistus

      Kõrgharidusseadustiku kaasajastamise ettevalmistus kommenteerimine on välja lülitatud

Haridus- ja Teadusministeerium alustas 2016.a. suvel kõrgharidusseadustiku kaasajastamise ettevalmistamist. Ülaltoodu elluviimiseks  moodustati neli töörühma.

1.Kõrgharidusseadustiku kaasajastamise juhtrühm;

Juhtrühma ülesanneteks on visioon, kaasajastamise eesmärgid. Kõrgharidusseadustiku koosseis, osapoolte õigused ja kohustused. Kõrgkoolide vastutus ja tegevusvaldkonnad.

2.Kõrgkoolide ülesannete ja juhtimise töörühm;

Kõrgkoolide tüübid, definitsioonid ja missioon. Kõrgkoolide juhtorganid, nende ülesanded. Tööandjate kaasamine, innovatsiooni toetamine. Kõrgkoolide alusdokumendid. Liikmeskond.

3.Õppekorralduse töörühm;

Rakenduskõrghariduseõppes bakalaureusekraadi andmine. 5. taseme kutseõppe (sub-bachelor) õppekavad. Ühisõppekavade regulatsioon. Praktika korraldus. VÕTA rakendamine. Õppekeel, ainepunktid, nominaalkestus, akadeemiline puhkus. Kvaliteedi hindamine.

4.Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse ning kõrgharidusseadustiku seoste töörühm;

Kattuvate regulatsioonide tuvastamine. Õppe- ja teadusvaldkonnad – seosed kvaliteedi hindamisel. Ametikohtade võrreldavus, kvalifikatsiooninõuded.  Erinevate sektorite ( õpe, teadus, erasektor ) vahel liikumine. Terminoloogia ühtlustamine.

Juhtrühma töö on esialgu kavandatud kuni eelnõu valmimiseni. Teiste töörühmadega on plaanis töötada kuni 2017.a. kevadeni, millal on kavandatud eelnõu väljatöötamiskavatsuse valmimine.

Töörühmade koosseisus osalevad ka Universitas-e liikmed. Juhrühmas töötab Universitase juhatuse esimees  Vladimir Viies. Juhtrühm on pidanud kaks koosolekut ( 02.12.2016.a. ja 27.01.2017a.)

Teises töörühmas löövad kaasa Universitase juhatuse aseesimees Marina Haldna EMÜ ZBI Ametiühingust ja Arvo Mere Universitas-e üldkogu delegaat. Viimane osales töörühma 19.01.2017.a. koosolekul. Arvo Mere osaleb ka neljandana märgitud töörühma töös.

Kolmanda töörühma töös on esindatud Universitase liige Tallinna Ülikooli Ametiühing, keda esindab Triin Roosalu.

 

 

Universitase üldkogu 14.12.2016.a. koosoleku protokoll

      Universitase üldkogu 14.12.2016.a. koosoleku protokoll kommenteerimine on välja lülitatud

Universitase erakorralise koosoleku protokoll nr.2

Päevakord:

1. Universitas-e liikmemaksu määra muutmine (vähendamine);

2. Universitas-e liikmeskond ja struktuur,E-ametiühing;

3. Universitas-e välistegevusest;

4. Haridus- ja Teadusministeeriumi Kõrgharidusseadustiku

kaasajastamise töörühmast;

5. Kohapeal algatatud küsimused.

 

Päevakord kinnitati ühehäälselt.

1. Universitas-e liikmemaksu muutmine (vähendamine)

1.1 Vladimir Viiese ettepanekul OTSUSTATI: vähendada liikmemaksu

määra 10%-le;

1.2 Liikmemaksude laekumisest.

Arutelu käigus selgus, et (tehnilistel põhjustel) suurimateks võlglasteks on Tallinna

Tehnikakõrgkool jaTeadustöötajate Ametiliit ETAL. Arutelu järel OTSUSTATI:

Tallinna Tehnikakõrgkool ja Teadustöötajate Ametiliit ETAL likvideerivad võlgnevuse

hiljemalt 01.03.2017.a.

 

2.Universitas-e liikmeskond ja struktuur, E-ametiühing.

2.1 Enn Õunapuu tutvustas visiooni robottehnika arengus ja E-ametiühingu

perspektiividest. Arutelu järel OTSUSTATI: eeloleva aasta esimesel poolel

moodustada töögrupp E-ametiühingu loomise probleemistiku

konkretiseerimiseks.

3. Universitase-e välistegevusest.

3.1 Tauno Otto andis ülevaate Universitas-e välistegevusest.

OTSUSTATI: jätkata Universitas-e tööd väliskomisjonides.

 

4. Haridus- ja Teadusministeeriumi Kõrgharidusseadustiku

kaasajastamise töörühmast.

4.1 Vladimir Viies informeeris, et nimetatud töörühmadesse on

kaasatud ka meie liikmed. Rühmad ei ole oma tegevust veel

alustanud.

 

5.  Kohapeal küsimusi ei algatatud.

 

 

Vladimir Viies                                                                   Voldemar Trumm

Üldkogu juhataja                                                              Üldkogu protokollija

 

 

 

 

 

 

 

Avatud koosolek TTÜs

TTÜ AALi ja UNIVERSITASe ühine AVATUD KOOSOLEK. Algus 15.00 U04-103. Sõna võtavad EAKLi president Peep Peterson, TALO esimees Ago Tuuling, TTÜ personalidirektor Mare Pihel,TLÜ professor Daniele Monticelli, TLÜ dotsent Triin Roosalu, EAKLi noortekomisjoni liikmed jüri Pilm ja Anastassia Enger. Koosoleku juhib Vladimir Viies.

dsc_0273

Memorandumi allakirjutamine EAKLiga TALO valvsa pilgu all.

Teaduspoliitika komisjoni koosolek

27. augustil 2014 toimus Haridus- ja Teadusministeeriumis teaduspoliitika komisjoni koosolek.

Päevakorras oli Eesti Biokeskuse direktori valimine; komisjonile tutvustati Eesti Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni partnerlustes osalemise strateegilise raamistiku eelnõud, samuti jagati infot teaduse rahastamise töögrupi moodustamisest.

UNIVERSITASe juhatus

UNIVERSITASe arvamus Gunnar Okki raporti kohta

Arvamus Gunnar Okki poolt koostatud “Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti” kohta

Arutelud Eesti kõrghariduse- ja teaduse valdkonna arendamise ja kvaliteedi tõstmise üle on vajalikud. Tõenäoliselt ei sea keegi kahtluse alla ka kõrghariduse ja teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ja majandusliku jätkusuutlikkuse suurendamise vajadust.

Antud teemale on püütud lahendusi leida alates taasiseseisvumise algusest, kuid asjalikele aruteludele ei ole järgnenud häid ja toimivaid tulemusi. Iga uus ametisse astunud haridusminister algatas kõrghariduses ja teaduses järgmise reformi, ilma et eelnevaid oleks suudetud tegelikkuses alustada või veel vähem, lõpule viia. Nendel reformidel on aga üks ühine nimetaja – tegemata on jäetud põhjalik majanduslik analüüs, samuti analüüs pikemas perspektiivis erialase koolituse vajaduse kohta.

 

Raportis antakse taas soovitus kõrgkoolide ja teadusasutuste võrgu ümber kujundamiseks – tulevikus peaks jääma Eestisse kolm ülikooli ning nendega liidetud erinevad rakenduskõrgkoolid ja teadusasutused. Ja seda tehakse jälle sisulise ja põhjendatud analüüsita. Iga liitmine peab olema põhjendatud, ka siis kui raport kujutab endast omalaadset eksperthinnangut. Teisest küljest ei pruugi erinevate tegevusvaldkondade, eesmärkide ja ülesannetega kõrgkoolide ja teadusasutuste meelevaldne ühendamine (nt muusika vs tervishoid) anda positiivset efekti ning võib viia hoopis ebapädevate juhtimisotsusteni. Ühtlasi ei peaks liitma väikseid, kuid iseseisvaid ja tulemuslikke teadustöid teostavaid uurimisgruppe (nt Eesti Keele Instituut) suurte asutuste juurde.

Kui ühelt poolt antakse soovitus konsolideerida kõrgkoolide ja teadusasutuste võrk, siis teiselt poolt tehakse ettepanek sisuliselt nelja uue ettevõtte moodustamiseks. Kas see on majanduslikult põhjendatav ja jätkusuutlik?

 

Oleme seisukohal, et sellist reformi Eesti kõrghariduses ja teaduses ei ole vajadust teha seni, kuni pole läbi viidud põhjalikke uuringuid ja analüüse selle kohta, mis on hetkel toimivas süsteemis hästi, mis halvasti ning, mis on takistuseks meie riigi edasisele arengule. Samuti peaks välja tooma, mis muutub õppe- ja teadustöös reformiga paremaks ning millist majanduslikku efekti soovitakse saavutada. Alles siis saab hakata arutlema muudatuste vajalikkuse üle. Hoolimata sellest, et eelmisest haridusreformist pole veel õieti toibutud ja võib-olla pole suudetud ka kõike vajalikku lõpule viia, antakse juba soovitusi uue algatamiseks. Seega, alustame järjekordse, üha süveneva segaduse tekitamisega. Samas tuuakse raportis välja, et muudatuste tulemusi saab objektiivselt hinnata kõige varem kümne aasta pärast. Sel juhul, kas meil siis veel on mida hinnata?

 

Mõneti kummastav oli lugeda soovitust hinnata Eesti ülikoolide õpetamise ja teadusasutuste teadustöö kvaliteedi vastavust tänapäevastele standarditele. Kas praegu toimivas süsteemis hariduse kohustuslik kvaliteedihindamine ning teadus- ja arendustegevuse evalveerimine ei täida juba seda ülesannet?

 

Oleme kategooriliselt vastu emakeelse õppe väljatõrjumisele kõrgkoolidest, samuti tasulise õppe sisseviimisele Eesti üliõpilastele. Ka ei peaks ära kaotama kõiki nn dubleerivaid õppekavasid – sel juhul muutuks haridus valdkonniti ühetaoliseks, kaovad valikuvõimalused ning õppekvaliteet võib konkurentsi puudumisel halveneda. Kaotajaks jäävad nii üliõpilased, kui ka pisut kaugemale mõeldes – ettevõtted. Lisaks on vastuvõetavate üliõpilaste arvu planeerimine ainult erialase töö saamise ja töötasu suuruse järgi ilmselgelt liiga pealiskaudne.

Raportis on tippülikoolide edukuse tegurina välja toodud kombinatsioon nende vabadusest, autonoomiast ja professionaalsest juhtimisest. Kui Eestis soovitakse saavutada ülikoolide kõrgemat taset, kas siis ei peaks edaspidi vältima akadeemilisse keskkonda sobimatut juhtimise politiseerimist kuratooriumide kaudu?

 

Igasuguste reformide ja tegevussuundade koostamisel loetakse muuhulgas üles õppejõudude ja teadurite kohustused, vajalikud oskused ja neile esitatavad nõuded. Samas unustatakse täielikult ära akadeemilise kogukonna sotsiaalsed küsimused – töötasud, töötingimused jms. Ka nimetatud teemad vajavad reformide plaanimise käigus enam käsitlemist ja lahendamist.

 

Leiame, et antud raportis kajastatud tegevussuunad nõuavad laiemat ühiskondlikku diskussiooni ning nendega seotud asutuste arvamustega arvestamist. Selliseid radikaalseid reforme ei peaks läbi viima nn ülevalt-alla otsustega.

 

UNIVERSITASe juhatus