Lühiülevaade 2010. aasta riigieelarve eelnõust

30.09.2009

 

Üldist

2010. aasta riigieelarve eelnõu kiideti Vabariigi Valitsuses heaks 29. septembril 2009. Eelnõu kui terviku põhiliseks iseärasuseks on, et seekord ületavad kulud esmakordselt olulisel määral tulusid: kui tulude maht on 84,0 mld, siis kulude maht on 89,6 mld. Eelarve on seega miinuses 5,6 miljardiga.

Järgnevas peame 2009. aasta eelarvest rääkides silmas eelkõige algset eelarvet (mitte lisaeelarveid).

 

Haridus- ja Teadusministeeriumi kulud võrreldes 2009. aastaga kasvavad, kasvuks on: 7 048,6 à  7 659,3, st 610,7 mln krooni. Kasvu peamiseks allikaks on eri sorti välisrahad ja nende kaasfinantseerimine. Kasv ei kajastu kuidagi avalik-õiguslike ülikoolide rahastamises. Vähenevad nii riigi rahaeraldis ülikoolidele – riiklik koolitustellimus ehk RKT kui ka teadus- ja arendustegevusele eraldatavad rahad.   

 

Tegemist on väga suure tagasiminekuga. Seda oleks Haridus- ja Teadusministeerium pidanud kindlasti vältima, võimalusi selleks oleks olnud küllaga. Pikki aastaid on ülikoolide rahastamise kasv olnud riigi SKP kasvust märgatavalt aeglasem ja sellega on ülikoolid seatud teistest valdkondadest viletsamasse olukorda. Seetõttu on mõjub meetod, kus eri valdkondade ette seati eelarve võrdse vähendamise nõue, ülikoolidele paljudest teistest valdkondadest raskemini.

 

Nagu juba tavaks saanud, on eelnõust (ja edaspidi ka eelarvest) õige info väljalugemine, ilma “köögipoole” tundjate abita, mõnede eelarveridade puhul pea võimatu, sest tihti on osa olulisest infost peidetud ehk jäetud välja ütlemata. Seekord osutus uudispeidikuks RKT: kui eelmistel aastatel eristati jooksva aasta vastuvõturahasid ja ülikoolide RKTd (vanade tudengite koolitusrahad), siis nüüd olid need (koos erakõrgkoolide rahadega ja veel mitmete muude rahadega) ühte patta pandud.                                                  

 

Väljavõtteid eelnõust (arvud mln kroonides)

Märkus. Tabelis on eelnõuga võrreldes vähendatud rahaarvude maksvate kohtade hulka, reeglina piirdutakse miljoni kümnendikega. Seetõttu võivad „Muutuses 2009 à 2010“  esinevad arvud eelnõu omadest veidi erineda.

 

.                                                                     2009        2010      Muutus 2009 à   2010

Kõrgh. RKT uute tudengite vastuvõtt     131,4        pole antud                ???

(See arv oli ühine avalik-õiguslikele ülikoolidele ja erakõrgkoolidele; rakenduskõrgkoolid siit raha ei saa)

 

Doktorandiskeemi rakendamine                      80,7         pole antud              ???

(Siia oli 2009 tõstetud 62,1 mln doktorantide õppetoetuste raha ja sellele lisandus õppetoetuste aja pikendamisest 10 kuult 12 kuule tulenev raha)

 

Ülikoolide raamatukogud ja muuseumid          35,0             0,0                        -∞

 

Õppetoetused                                              330,6         206,0                     -37,7%

(Õppetoetused peaksid tagama 35%-le üliõpilastest põhitoetuse 875 kr ja 40%-le täiendava toetuse 440 kr kuus 10 kuu jooksul. Doktoranditoetus on endiselt 6000 kr, kuid see ei kajastu õppetoetuste reas; see on RKT reas )

 

Emeriiditasud                                                  16,0           13,7                     -14,4%

(Emeriiditasud on arvestatud 242 professorile igakuiselt 4 125 k ja 150 dotsendile 1 000 kr kuus. Nii seisab eelnõu seletuskirjas.)

 

Teaduspreemiad                                               4,35            0,6                   -860%

(2010 on kavas määrata ainult üks 600 tuhande kroonine preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. Muud preemiad jäävad helgesse tulevikku.)

 

RKT ülikoolidele (n.ö vanad tudengid)       1 190,2     pole antud                  ???

 

RKT ülikoolidele ja erakõrgkoolidele    pole antud   1 260,8                      ???

(Seletuskiri selgitab, et siin on n.ö uued ja vanad tudengid ning ka ülikoolid ja erakõrgkoolid eristamata. See summa sisaldab komponendina ka (a) doktoranditoetusi, (b) teadusraamatukogude tegevuskulusid, (c) veel tervet rida muid seni eraldi arvestatud kulusid – kokku vähenevad väidetavalt 83,55 mln ulatuses. Mh: üliõpilaskoha baasmaksumus väheneb võrreldes 2009.a teise lisaeelarvega 9,1% kõigil astmetel.)

 

Teadus- ja arendusasutuste infrastruktuur       105,4          96,2                  -8,7%    

 

Eesti Teadusfond                                           160,2        139,9                 -12,7%

  

S/a Archimedes   (a) riigituludest                    307,1       547,4                 +78,2%

                            (b) välisabist                    1117,9    1 640,8                 +46,8% 

 

Eesti Infotehn. S/A  (a) riigituludest                  19,0            14,2                -33,8%

                                 (b) välisabist                     5,8             5,9                  +1,7%

 

Teadus- ja arendusasutuste sihtfin.                  389,6         362,8                -6.9%     

 

Teadus- ja arendustegevuse baasfin.               126,5         114,2                -9,8%

 

Teadus- ja arendusasutuste infrastruktuur        105,4           96,2               -8,7%

 

Teadusraamatukogude teavikute soetamine       57,0           29,3               -48,6%

 

Võrdluseks:

Kutseõppeasutused                                        915,8         813,5                -11,2%

Rakenduskõrgkoolid                                      348,2         311,5                -10,5%

Teaduste Akadeemia                                        22,8           18,7               -18,0%

 

Avalik-õiguslike ülikoolide RKT-rahadest

Seni (kuni 2009. aastani) oli Eesti avalik-õiguslike ülikoolide koolitustellimuse aastarahade leidmine riigieelarve info alusel võrdlemisi lihtne: tuli vaid liita eelarveridadel „Kõrgh. RKT uute tudengite vastuvõtt” (ülikoolidele suundus valdav osa uute tudengite RKT rahast) ja „RKT ülikoolidele” (meie tabelis mõlemad rasvases kirjas) olevad arvud. Aasta 2010 eelarve puhul on aga tugevasti vett segatud ja palju arve, mis seni olid teistel ridadel, on kokku tõstetud reale „RKT ülikoolidele ja erakõrgkoolidele”, samas jäetud eristamata vanade ja uute tudengite rahad ning ka avalik-õiguslike ülikoolide ja erakõrgkoolide rahad.

Nagu ülevaatetabelist nägime, on ülikoolide RKT-teemaliseks põhiarvuks 2010. aasta eelarve-eelnõus 1 260,8 mln, mis iseenesest ei olegi väga palju väiksem kui 2009. aasta eelarve kohaselt uute ja vanade tudengite RKT kokku (ca 128 + 1 190 = 1 318 mln). Erinevus on näiliselt „ainult” ca 58 mln. Samas sisaldab see 1 260,8 mitmeid summasid, mis seni on olnud teistel eelarveridadel (doktoranditoetused, ülikoolide teadusraamatukogude, TÜ Eurokolledži ja TLÜ Arhiivimuuseumi ja õpetajakoolituse kutseaasta tegevuskulud ning Valgevene üliõpilaste õpingute toetus, aga ka erakõrgkoolide vanade tudengite RKT) ning on seetõttu ikkagi oluliselt väiksem kui oli 2009. aastal. Ülikoolide RKT täpset kukkumist (aastaks 2010 võrreldes 2009. aasta algse eelarvega) on olemasoleva info põhjal võimatu määrata, aga kaudsed kaalutlused viivad selle arvu 200 miljoni lähedale (81 mln - doktoranditoetused, 58 mln – RKT-ridade kahanemine, 35 mln raamatukogud, ...) .  Arvestades, et Eesti ülikoolid on pikka aega olnud isegi väga nõrga riikliku rahastamisega, tuleb Vabariigi Valitsuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi lähenemist ülikoolide rahastamisele lugeda lausa vastutustundetuks.

Koostanud Rein Jürgenson