Informatsioon 2009. aasta riigieelarve kohta

29.09.2008

 

25. septembril 2008.a toimusid Vabariigi Valitsuse ja TALO palgatingimuste läbirääkimised. Sama päeva hommikul esitas valitsus 2009. aasta riigieelarve projekti Riigikogule aruteluks ja vastu võtmiseks. Allpool on toodud väljavõtted emeriitprofessor Rein Jürgensoni eelarve analüüsist.

 

2009. aasta riigieelarve eelnõu kiideti Vabariigi Valitsuses heaks 25. septembri hommikul ja see sai kohe koos „Seletuskirjaga“ internetis ka kättesaadavaks.

Eelnõu kui terviku põhiliseks iseärasuseks on, et seekord ületavad kulud esmakordselt tulusid. Tulude maht on 97,844 mld ja kulude maht 98,720 mld. Eelarve on seega miinuses 0,877 miljardiga. Võrreldes möödunud aasta (lisa)eelarvega on kulude maht kasvanud 90,144 à  98,720 = 8,576 mld ehk 9,5% võrra. Kulude kasv ei kajastu aga kuidagi avalik-õiguslikele ülikoolidele eraldatavates koolitusrahades: riigi põhiline rahaeraldis ülikoolidele – riiklik koolitustellimus ehk RKT – on võrreldes möödunud aastaga hoopis langusele suunatud, RKT väheneb ca 3,3%. Tegemist on seega selge tagasiminekuga. Varasematel aastatel on RKT langenud vaid ühel korral – 2000. aastal.

Sellist RKT tagasiminekut oleks Haridus- ja Teadusministeerium pidanud kindlasti vältima (võimalusi selleks oleks leidunud), sest see tähendab õppejõudude palkade kallale minekut. Arvestades, et kooliõpetajatele on planeeritud palgatõus, on see äärmiselt vastuvõetamatu. Kuni eelarve-eelnõu ilmumiseni oli isegi teatav lootus, et rakendatakse kõrgharidusstrateegia rakendusplaanis ette nähtud baasmaksumuse 10%-list tõusu, või vähemalt, et langust ei tule, nüüd aga näeme pilti, mis tekitab ülikoolidele suurt muret.

 

Teadus- ja arendustegevuse rahastamine püsib eelmise aasta tasemel kõigis põhilisemates rahastamiskanalites – ETFis, sihtfinantseerimises, baasfinantseerimises ja infrastruktuuris.

Õnneks eelnes praegusele seisakule möödunud aastal 30%-line kasv.

 

                                                                       2008         2009        Muutus 2008 à  2009

RKT uute tudengite vastuvõtt                           130,0        131,4                  1,1%

(See arv on ühine avalik-õiguslikele ülikoolidele ja erakõrgkoolidele, rakenduskõrgkoolid siit raha ei saa)

Emeriiditasud                                                  16,0         16,0                    0,0%

(Emeriiditasud on arvestatud 242-le professorile igakuiselt 4125 ja 150-le dotsendile 1000 kr kuus)

RKT ülikoolidele (nö vanad tudengid)              1 190,2     1 150,8                -3,3%

(Rahastamise kahanemine on toimunud: (a) 20,4 mln ulatuses ülikoolide  tegevustoetuste  amortisatsioonikomponendi arvel (kõrgharidusstrateegia rakendusplaani kohaselt oli see sisuliselt RKT osa) ja (b) doktoriõppe rahastamismudeli muutmise (nõrgendamise) arvel (ca 19 mln). Doktorandi õppekoha aastamaksumuseks on loetud 80 000.)

 

Teadus- ja arendusasutuste sihtfin.                   389,6         389,6                0,0%     

Teadus- ja arendustegevuse baasfin.                126,5         126,5                0,0%

Teadus- ja arendusasutuste infrastruktuur         105,4         105,4                0,0%

Investeeringud ülikoolidele  riigituludest             0,0              0,0                  0,0%

(Olgu märgitud, et Riigikogus heaks kiidetud kõrgharidusstrateegia näeb ette rahastamist 400 mln aastas.)

2009. aasta RKT-koguraha Eesti ülikoolidele on seega: 129,0 + 1 150,8 = 1 279,8 mln kr

2008. aastal oli taoliseks summaks (lisaeelarve järgi):        128,8 + 1 190,2 = 1 319,0 mln.

Kahanemine 2008 à  2009 on sel juhul:  1 319,0 – 1 279,8 = 39,2 mln ehk ca 3,0%.

 

UNIVERSITAS ei saa antud olukorraga leppida ning nõuab Riigikogus ja Vabariigi Valitsuses (08.12.2006) vastu võetud „Eesti kõrgharidusstrateegias aastateks 2006 – 2015“ ja Vabariigi Valitsuses (02.08.2007) heaks kiidetud „Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks 2006-2015 rakendusplaanis aastateks 2008 - 2010“ toodud rahaliste vahendite ja üliõpilaskoha baasmaksumuse 10%-list vahendite kasvu täitmist.

UNIVERSITASe tegevus kõrgharidusstrateegias toodud nõuete täitmiseks vaadatakse läbi  järgmisel nädalal toimuval juhatuse koosolekul. TTÜ AÜ juhatus arutab tegevuskava samuti järgmisel nädalal, et kõrgkoolid ja teadusasutused saaksid tegutseda kooskõlastatult üliõpilaskoha baasmaksumuse ning siht- ja baasfinantseerimise rahastamise suurendamisel.

 

Et täita eespool toodud nõudeid, on 2009. aasta riigieelarves (võrreldes 2008. aastaga) vaja riikliku koolitustellimuse ning siht- ja baasfinantseerimise rahalisi vahendeid arvestuslikult suurendada  ~190 miljoni krooni võrra.

 

 

Toivo Roosimaa

UNIVERSITASe juhatuse esimees