Eesti Tööandjate Keskliidu manifestist

01.09.2010

 

Eesti Tööandjate Keskliidu manifest aastateks 2011 – 2015 tekitab segaseid tundeid ja selles sisalduvaid punkte võiks nimetada inimõiguste rikkumiseks. Vähemalt ettepaneku osas, mis soovib muuta kõrghariduses õppekorralduse tasuliseks. Tõenäoliselt ei vaidlusta keegi mõtet, et Eestis peaks haridus olema konkurentsivõimeline, kuid kas täielikult tasulisele kõrgharidusele üleminek on ikka kõige õigem tee? Kas tõesti on tööandjatele vaid kasumi saamine nende tegevuse ülimaks printsiibiks?

 

Juba praegu on kõrgharidus "pooleldi" tasuline. Haridus- ja Teadusministeeriumi statistiliste andmete põhjal oli 2009./2010. õppeaastal riigieelarvevälistel õppekohtadel õppijaid 52% ning riigieelarvelistel õppekohtadel õppijaid 48%. 2008./2009. õppeaastal olid need näitajad vastavalt 54% ja 46%.

Paljud üliõpilased on sunnitud õppimise kõrvalt töötama, et saada vahendeid oma teadmiste ja oskuste täiendamiseks ning kõrghariduse omandamiseks. Samas jääb aga õppimiseks vähem aega, mis võib mõjutada õppetulemusi. Tasuline kõrgharidus võtab vähemkindlustatud perede lastelt võimaluse jätkata õpinguid kõrgkoolis. Arvestades seniseid kogemusi erinevate toetusprogrammide väljatöötamisel, siis usk uue ja toetava stipendiumide süsteemi loomisse on nullilähedane. Lisaks kummitab edukate programmide/süsteemide väljatöötamist rahaliste vahendite piiratus.

Kõrghariduse tasuliseks muutmise korral suureneb ka tendents minna õppima nende riikide ülikoolidesse, kus haridust saab omandada tasuta. Eesti võib kaotada hulga andekaid noori inimesi, keda riigi elu edendamisel siin väga vaja oleks.

 

Manifesti koostajatele tahaks meelde tuletada, et Eesti on ühinenud ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise paktiga (jõustunud Eesti suhtes 21.01.1992), mille artikkel 13 ütleb, et paktist osavõtvad riigid tunnustavad iga inimese õigust haridusele; kõrgharidus peab olema kõigile, vastavalt igaühe võimetele, ühtviisi kättesaadav. Selleks tuleb rakendada kõiki vajalikke abinõusid, kaasa arvatud tasuta hariduse järkjärguline sisseseadmine.

 

 

Toivo Roosimaa

UNIVERSITASe juhatuse esimees