Avatud koosolek TTÜs

TTÜ AALi ja UNIVERSITASe ühine AVATUD KOOSOLEK. Algus 15.00 U04-103. Sõna võtavad EAKLi president Peep Peterson, TALO esimees Ago Tuuling, TTÜ personalidirektor Mare Pihel,TLÜ professor Daniele Monticelli, TLÜ dotsent Triin Roosalu, EAKLi noortekomisjoni liikmed jüri Pilm ja Anastassia Enger. Koosoleku juhib Vladimir Viies.

dsc_0273

Memorandumi allakirjutamine EAKLiga TALO valvsa pilgu all.

Teaduspoliitika komisjoni koosolek

27. augustil 2014 toimus Haridus- ja Teadusministeeriumis teaduspoliitika komisjoni koosolek.

Päevakorras oli Eesti Biokeskuse direktori valimine; komisjonile tutvustati Eesti Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni partnerlustes osalemise strateegilise raamistiku eelnõud, samuti jagati infot teaduse rahastamise töögrupi moodustamisest.

UNIVERSITASe juhatus

UNIVERSITASe arvamus Gunnar Okki raporti kohta

Arvamus Gunnar Okki poolt koostatud “Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti” kohta

Arutelud Eesti kõrghariduse- ja teaduse valdkonna arendamise ja kvaliteedi tõstmise üle on vajalikud. Tõenäoliselt ei sea keegi kahtluse alla ka kõrghariduse ja teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ja majandusliku jätkusuutlikkuse suurendamise vajadust.

Antud teemale on püütud lahendusi leida alates taasiseseisvumise algusest, kuid asjalikele aruteludele ei ole järgnenud häid ja toimivaid tulemusi. Iga uus ametisse astunud haridusminister algatas kõrghariduses ja teaduses järgmise reformi, ilma et eelnevaid oleks suudetud tegelikkuses alustada või veel vähem, lõpule viia. Nendel reformidel on aga üks ühine nimetaja – tegemata on jäetud põhjalik majanduslik analüüs, samuti analüüs pikemas perspektiivis erialase koolituse vajaduse kohta.

 

Raportis antakse taas soovitus kõrgkoolide ja teadusasutuste võrgu ümber kujundamiseks – tulevikus peaks jääma Eestisse kolm ülikooli ning nendega liidetud erinevad rakenduskõrgkoolid ja teadusasutused. Ja seda tehakse jälle sisulise ja põhjendatud analüüsita. Iga liitmine peab olema põhjendatud, ka siis kui raport kujutab endast omalaadset eksperthinnangut. Teisest küljest ei pruugi erinevate tegevusvaldkondade, eesmärkide ja ülesannetega kõrgkoolide ja teadusasutuste meelevaldne ühendamine (nt muusika vs tervishoid) anda positiivset efekti ning võib viia hoopis ebapädevate juhtimisotsusteni. Ühtlasi ei peaks liitma väikseid, kuid iseseisvaid ja tulemuslikke teadustöid teostavaid uurimisgruppe (nt Eesti Keele Instituut) suurte asutuste juurde.

Kui ühelt poolt antakse soovitus konsolideerida kõrgkoolide ja teadusasutuste võrk, siis teiselt poolt tehakse ettepanek sisuliselt nelja uue ettevõtte moodustamiseks. Kas see on majanduslikult põhjendatav ja jätkusuutlik?

 

Oleme seisukohal, et sellist reformi Eesti kõrghariduses ja teaduses ei ole vajadust teha seni, kuni pole läbi viidud põhjalikke uuringuid ja analüüse selle kohta, mis on hetkel toimivas süsteemis hästi, mis halvasti ning, mis on takistuseks meie riigi edasisele arengule. Samuti peaks välja tooma, mis muutub õppe- ja teadustöös reformiga paremaks ning millist majanduslikku efekti soovitakse saavutada. Alles siis saab hakata arutlema muudatuste vajalikkuse üle. Hoolimata sellest, et eelmisest haridusreformist pole veel õieti toibutud ja võib-olla pole suudetud ka kõike vajalikku lõpule viia, antakse juba soovitusi uue algatamiseks. Seega, alustame järjekordse, üha süveneva segaduse tekitamisega. Samas tuuakse raportis välja, et muudatuste tulemusi saab objektiivselt hinnata kõige varem kümne aasta pärast. Sel juhul, kas meil siis veel on mida hinnata?

 

Mõneti kummastav oli lugeda soovitust hinnata Eesti ülikoolide õpetamise ja teadusasutuste teadustöö kvaliteedi vastavust tänapäevastele standarditele. Kas praegu toimivas süsteemis hariduse kohustuslik kvaliteedihindamine ning teadus- ja arendustegevuse evalveerimine ei täida juba seda ülesannet?

 

Oleme kategooriliselt vastu emakeelse õppe väljatõrjumisele kõrgkoolidest, samuti tasulise õppe sisseviimisele Eesti üliõpilastele. Ka ei peaks ära kaotama kõiki nn dubleerivaid õppekavasid – sel juhul muutuks haridus valdkonniti ühetaoliseks, kaovad valikuvõimalused ning õppekvaliteet võib konkurentsi puudumisel halveneda. Kaotajaks jäävad nii üliõpilased, kui ka pisut kaugemale mõeldes – ettevõtted. Lisaks on vastuvõetavate üliõpilaste arvu planeerimine ainult erialase töö saamise ja töötasu suuruse järgi ilmselgelt liiga pealiskaudne.

Raportis on tippülikoolide edukuse tegurina välja toodud kombinatsioon nende vabadusest, autonoomiast ja professionaalsest juhtimisest. Kui Eestis soovitakse saavutada ülikoolide kõrgemat taset, kas siis ei peaks edaspidi vältima akadeemilisse keskkonda sobimatut juhtimise politiseerimist kuratooriumide kaudu?

 

Igasuguste reformide ja tegevussuundade koostamisel loetakse muuhulgas üles õppejõudude ja teadurite kohustused, vajalikud oskused ja neile esitatavad nõuded. Samas unustatakse täielikult ära akadeemilise kogukonna sotsiaalsed küsimused – töötasud, töötingimused jms. Ka nimetatud teemad vajavad reformide plaanimise käigus enam käsitlemist ja lahendamist.

 

Leiame, et antud raportis kajastatud tegevussuunad nõuavad laiemat ühiskondlikku diskussiooni ning nendega seotud asutuste arvamustega arvestamist. Selliseid radikaalseid reforme ei peaks läbi viima nn ülevalt-alla otsustega.

 

UNIVERSITASe juhatus

ETUCE uuringud hariduse finantseerimisest Euroopa riikides

ETUCE (European Trade Union Committee for Education) on avaldanud kaks uut uuringuraportit hariduse finantseerimise, õpetajate töötingimuste ning ametiühingute tegevuse, sotsiaaldialoogi ja kollektiivlepingute läbirääkimiste olukorra kohta Euroopa riikides. Need hetkeolukorra ulatuslikud uuringud ühendavad kaheksa aastat kestnud majanduskriisi tagajärjed ja haridussüsteemi riigieelarveliste vahendite konsolideerimise meetmed, õpetajate töötingimused, õpetajate ametiühingute rolli ning sotsiaaldialoogi ja kollektiivlepingute läbirääkimiste peamised trendid.

Uuringud näitavad, et:

– kokkuhoiuprogrammide mõju ei ole veel möödas ning haridusvaldkonna eelarved on jätkuvalt surve all. See mõjutab nii haridustöötajate töötasusid ja toetusi, töötingimusi kui ka ametialaste oskuste täiendamise kättesaadavust ja kvaliteeti.

– riiklikud hariduse- ja koolitussüsteemide reformid on toimunud kõikjal Euroopas ning need on selgelt ühenduses hariduse rahastamise vähenemisega, see on aga kaasa toonud privatiseerimise suurenemise.

– kuigi Euroopa Majandusühenduse riigid on kogenud erarahastamisel olevate haridusasutuste arvu kasvu (eriti eelkooliealiste lasteasutuste ning kõrghariduse osas), on Lääne-Euroopa riikides peamiselt siiski levinud riiklikult toetatud haridusasutused.

– globaalsed korporatsioonid/konsultatsioonifirmad, mis mõjutavad hariduspoliitikat ja haridussektori toodete pakkumist ja/või õpetamist, on Euroopas hetkel enamuses.

– sotsiaaldialoogi osas teeb murelikuks, et otsused, mis mõjutavad õpetajaid ja kooli kogukonda, võetakse vastu sotsiaalpartneritega konsulteerimata, eriti kui see puudutab haridus- ja koolitussüsteemide reforme ning kutsealaseid küsimusi.

Uuringutega saab tutvuda siin:

Kesk- ja Ida-Euroopa riikide uuringuraport 2016

Lääne-Euroopa riikide uuringuraport 2016

UNIVERSITASe juhatus

UNIVERSITASe üldkogu koosolek

20. aprillil toimus UNIVERSITASe üldkogu koosolek.

Üldkogu liikmed kuulasid ära 2015. aasta juhatuse tegevuse aruande. Aruandes vaadati üle 2016. aasta riigieelarvest õppe- ja teadustööks eraldatavad vahendid, analüüsiti suhtlust Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning nn Okki raportiga seonduvat. Samuti tutvustati ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsust. Ühtlasi kinnitati revisjonikomisjoni aruanne ja käesoleva aasta eelarve.

Seoses senise juhatuse esimehe sooviga minna pensionile, valiti uueks UNIVERSITASe juhatuse esimeheks Vladimir Viies Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilisest Ametiliidust.

UNIVERSITASe juhatus

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Riigikantselei seminar

Haridus- ja Teadusministeerium ning Riigikantselei korraldasid 26. novembril 2015 seminari, kus tehti kokkuvõtteid Teadus- ja Arendusnõukogu liikme Gunnar Okki koostatud raporti avalikust arutelust ning arutati võimalike edasiste tegevuste üle.

 

Mõned seisukohad toimunud ürituselt:

– Raporti paljud soovitused või nende eesmärkide realiseerimine on ühel või teisel viisil juba töös (nt kvaliteedihindamine teaduses ja kõrghariduses). Rakendamisel on ka soovitus tugevdada kõrgkoolide vastutusvaldkondi ja vähendada ebaotstarbekat dubleerimist.

– Haridusministeerium toetab kõrghariduse ja teaduse rahvusvahelistumist, samas leitakse, et selleks pole vaja muuta keelenõudeid. Ülikoolidel on piisav autonoomia teiste õppekeelte valimiseks lisaks eesti keelele.

– Kõige suuremat toetust leidis raporti soovitus tõsta teadusasutuste baasfinantseerimise osakaalu. See aga eeldab lisaressurssi ning selle rakendamise tempo ja ulatus sõltuvad eelarve prioriteetidest. Haridus- ja Teadusministeerium on teinud ettepaneku kujundada teadusasutuste tegevustoetuse ning uurimistoetuste rahaliseks proportsiooniks vastavalt 50% ja 50%. Selline tegevustoetuste maht võimaldab üles ehitada karjäärimudeli.

– Suurimat vastukaja pälvis soovitus konsolideerida ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrku. Ministeerium peab konsolideerimist vajalikuks, kuid ei pea otstarbekaks Eesti kõrgkoolide ja teadusasutuste ühinemist ainult kolme üksusesse, kuna asutuste missioonid ja tegevusvaldkonnad on väga erinevad.

– Vastuvõetav ei olnud soovitus asendada praegune tasuta kõrgharidus koolituslepingute süsteemiga, kus riik rahastab Eesti kodanike õpinguid laenuga. Ministeerium pole kindel, kas koolituslepingute süsteem on ikka kõige mõistlikum viis eraraha suuremaks kaasamiseks.

– Samuti ei pooldatud ülikoolide kinnisvarahalduse, teadmussiirde ja turundustegevuste tsentraliseerimiseks vastavate ühisettevõtete loomise soovitust. Ühisettevõtete loomise kaudu sekkuks riik ülikoolide autonoomiasse ning see viiks ülikoolist välja nii mõnedki põhiülesanded.

 

Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiga saab tutvuda SIIN.

UNIVERSITASe juhatus

Teaduspoliitika komisjoni koosolek

11. veebruaril 2015. aastal toimus teaduspoliitika komisjoni koosolek.

Koosoleku päevakorras olid järgmised teemad:

– arutelu uute sihtevalveerimiste teemade määramiseks 2015. ja 2016. aastaks;

– Indrek Reimand tegi ülevaate teaduse rahastamise töörühma tegevusest;

– valiti Tartu Observatooriumi direktor;

– kiideti heaks eelnõu, mis puudutab tõukevahendite uue perioodi meetmele „Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks” toetuse andmist;

– võeti teadmiseks info prioriteetsete suundade „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ ning „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ valdkondliku komisjoni tööst 2014. aastal.

UNIVERSITASe juhatus